IT-tudengi blogi

Naatan Nohik soovib teha oma tarkvaraprojekti ning peab mõtlema, millist litsentsi peaks kasutama. Kui alustada ärivaralisest litsentsist, siis see annab arendajale kõige rohkem kontrolli. Kasutaja saab tarkvara kasutada, aga tegelikult ei näe, mis “kapoti all” toimub. Samuti ei tohi ta seda muuta ega edasi levitada. See valik võiks olla juhul, kui tegemist on kommertstootega ja eesmärk on raha teenida või oma lahendust kaitsta. Samas tähendab see ka seda, et keegi väljastpoolt kaasa aidata ei saa ning kogu arendus jääb ühe ettevõtte kanda. Otsisin O’Reilly keskkonnast ka mõne näite. Microsofti FrontPage 2002 puhul oli tingimus, et tarkvara ei tohi kasutada lehtedel, mis Microsofti kritiseerivad. Teine üsna kummaline näide on pahavara nimega FriendGreetings, kus kasutaja pidi enne “nõustuma” litsentsiga, mis lubas programmil ennast edasi levitada. Näiteid tavakasutaja vaatest, millega tavaliselt nõustuma peab. “ Common EULA terms that harm consumers: “Do not criticize this prod...

Selle nädala teemaks tuli valida WIPO intellektuaalomandimudeli kaks komponenti, see, mis käesoleval ajal kõige paremini toimib ja see, mida tuleks põhjalikult muuta. Kuigi patendid peaksid aitama innovatsiooni edendada, tundub mulle, et just see vajab tänapäeval kõige rohkem muutmist. Kui üks ettevõte omab õigusi mingi tehnoloogia või ravimi üle, ei saa teised seda vabalt kasutada ega edasi arendada. Lisaks kasutatakse patente lihtsalt selleks, et konkurente eemal hoida, mis on eriti jabur. Näiteks hoidis Bell Telephone System üle 3000 kasutamata patendi, et vältida konkurentsi. Paljud neist patentidest ei tulenenud ettevõtte enda teadustööst, vaid olid lihtsalt ostetud ning need olid lahendused, mida ettevõte ise ei kasutanud. Väidetavalt kuni 95% patentidest võivad olla pigem takistavad, et teised ettevõtted ei saaks sama valdkonda arendada, mis näitab ju selgelt, et patendid takistavad arengut. Eriti suur probleem on ravimite puhul, kus patent annab ettevõttele monopoli ja ravimid ...

  Virginia Shea on kirjutanud oma raamatus “Core Rules of Netiquette” 10 reeglit, mida tuleks järgida suhtluses teistega. Kuigi tegu on küllaltki vana raamatuga, siis reeglid on täiesti ajakohased ka täna. Oma ajaveebis peame kirjutama kahest reeglist. Üks mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel ning üks, mis täna enam nii palju tähtsust ei oma.  Tegelikult on kõik need 10 reeglit minu arvates ka täna väga tähtsad, aga ma valin reegli “Ole inimene”, sest mulle tundub, et selle meeles pidamine tekitab internetis kõige rohkem raskusi. Internetis kohtab üsna palju inimesi, kes kirjutavad väga teravaid või solvavaid kommentaare ning avaldavad oma arvamust viisil, mis pole tegelikult üldse vajalik. Kuna suhtlus toimub ekraani kaudu ja sageli ka anonüümselt, julgetakse öelda asju, mida päriselus tõenäoliselt ei öeldaks. Olen viimasel ajal seda ise märganud ka näiteks sotsiaalmeediarakenduses Threads. Seal jagavad inimesed tihti oma mõtteid või arvamusi täiesti tavalistel teemadel, k...

Ei ole üllatus, et praktiliselt kõik veebilehed, mida me külastame, koguvad meie kohta mingil määral andmeid. Üheks levinud andmete kogumise viisiks on küpsised, millega kasutaja peab tavaliselt enne veebilehe kasutamist kas nõustuma või need eraldi keelama. Olen aga tähele pannud, et viimasel ajal on küpsistest keeldumine tehtud paljudel veebilehtedel keerulisemaks ja tülikamaks. Samuti on tavaline, et kui olen mõnda toodet või teenust Googlest otsinud, ilmuvad peagi sama teemaga reklaamid näiteks Facebooki.  Pilt(minu enda brauserist) sellest, kuidas ma ka ise tegelikult ei hooma kui palju jälgitakse. Andmete kogumine ei piirdu aga ainult veebilehtedega. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka tehisintellekti kasutamine, kus inimesed jagavad sageli väga tundlikku infot. Näiteks küsitakse tehisintellektilt tervisega seotud nõu, laaditakse üles fotosid või lastakse endast uusi pilte genereerida. Tundub, et eriti ei mõelda sellele, kuidas neid andmeid võidakse tulevikus kasutada....