Seitsmes nädal: Arvutid ja paragrahvid II litsentsid ja autoriõigus
Naatan Nohik soovib teha oma tarkvaraprojekti ning peab mõtlema, millist litsentsi peaks kasutama.
Kui alustada ärivaralisest litsentsist, siis see annab arendajale kõige rohkem kontrolli. Kasutaja saab tarkvara kasutada, aga tegelikult ei näe, mis “kapoti all” toimub. Samuti ei tohi ta seda muuta ega edasi levitada. See valik võiks olla juhul, kui tegemist on kommertstootega ja eesmärk on raha teenida või oma lahendust kaitsta. Samas tähendab see ka seda, et keegi väljastpoolt kaasa aidata ei saa ning kogu arendus jääb ühe ettevõtte kanda.
Otsisin O’Reilly keskkonnast ka mõne näite. Microsofti FrontPage 2002 puhul oli tingimus, et tarkvara ei tohi kasutada lehtedel, mis Microsofti kritiseerivad. Teine üsna kummaline näide on pahavara nimega FriendGreetings, kus kasutaja pidi enne “nõustuma” litsentsiga, mis lubas programmil ennast edasi levitada.
Näiteid tavakasutaja vaatest, millega tavaliselt nõustuma peab.
“ Common EULA terms that harm consumers:
- “Do not criticize this product publicly.”
- “Using this product means you will be monitored.”
- “Do not reverse-engineer this product.”
- “Do not use this product with other vendor’s products.”
- “By signing this contract, you also agree to every change in future versions of it. Oh yes, and EULAs are subject to change without notice.”
- “We are not responsible if this product messes up your computer.” “
Kui vaadata avatud lähtekoodiga lahendusi, siis GNU GPL on pigem rangem variant. See tähendab, et kui keegi sinu koodi kasutab ja muudab, peab ta oma versiooni samuti avalikuks tegema. Ühest küljest on see hea, sest nii jääb tarkvara avatuks ja kõik saavad sellest kasu. Miinus poolelt ehk see, et kuna selle litsentsiga koodi kasutamisel peab ka kogu ülejäänud tarkvara olema sama litsentsi all, siis ei pruugi see alati arendaja plaanidega kokku sobida.
Teine variant on BSD License, mis on palju vabam. Sisuliselt võib keegi sinu koodi võtta ja kasutada seda kuidas tahab, isegi oma suletud tarkvaras. See tähendab, et kood võib levida väga laialt ja seda kasutatakse ka ärilistes projektides. Samas algne arendaja ei pruugi midagi vastu saada.
Lisaks tuleb arvestada ka riskidega. Avatud lähtekoodiga projektide puhul ei saa alati kindel olla, kust kogu kood pärineb. See on eriti teemaks suuremate projektide puhul, kuhu panustavad paljud arendajad. Põhimõtteliselt on alati olemas võimalus, et keegi on lisanud koodi, milleks tal tegelikult õigust ei olnud.
Nii et Naatan Nohikul tuleb hästi järele mõelda, millist tarkvaraprojekti ta üldse teha tahab ja mis eesmärgid tal selle projektiga on. 🤓
Kasutatud allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar