Neljas nädal: Info- ja võrguühiskond
Ei ole üllatus, et praktiliselt kõik veebilehed, mida me külastame, koguvad meie kohta mingil määral andmeid. Üheks levinud andmete kogumise viisiks on küpsised, millega kasutaja peab tavaliselt enne veebilehe kasutamist kas nõustuma või need eraldi keelama. Olen aga tähele pannud, et viimasel ajal on küpsistest keeldumine tehtud paljudel veebilehtedel keerulisemaks ja tülikamaks. Samuti on tavaline, et kui olen mõnda toodet või teenust Googlest otsinud, ilmuvad peagi sama teemaga reklaamid näiteks Facebooki.
 |
| Pilt(minu enda brauserist) sellest, kuidas ma ka ise tegelikult ei hooma kui palju jälgitakse. |
Andmete kogumine ei piirdu aga ainult veebilehtedega. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka tehisintellekti kasutamine, kus inimesed jagavad sageli väga tundlikku infot. Näiteks küsitakse tehisintellektilt tervisega seotud nõu, laaditakse üles fotosid või lastakse endast uusi pilte genereerida. Tundub, et eriti ei mõelda sellele, kuidas neid andmeid võidakse tulevikus kasutada. On üsna tõenäoline, et seda informatsiooni kasutatakse hiljem reklaami tegemiseks.
Kui vaadata Eesti e-riigi teenuseid, siis on andmete kasutamine läbipaistvam. Selleks on ka arusaadavad põhjused, sest riigi infosüsteemid peavad toimima vastavalt seadustele. Näiteks on kodanikel võimalik näha, kes on nende andmeid kasutanud. Samas olen aeg ajalt mõelnud, miks mõned andmed siiski on avalikud. Näiteks on ettevõtjate isikukoodid teatud registrites avalikult kättesaadavad, mida usinalt kasutatakse telefonipettuste eesmärgil. Pealtnägija kajastas hiljuti samuti huvitavat teemat, kuidas ehitisregistri kaudu on võõral võimalik sinu koju piiluda. Mõndadel juhtudel on avalikud seal isegi elektri- või prügilepingud. Huvitav oli see, et ka loos puudutatud ministrid ei hooma kui palju infot meie kohta on võimalik avalikult kätte saada. Arvestades viimastel aastatel sagenenud pettusi, võib küsida, kas selline andmete avalikustamine on ikka põhjendatud.
Mõeldes sellele kui palju andmeid meie eelistuste ja interneti kasutuse kohta on, siis arvan, et internetikeskkond muutub üha rohkem nn digiaedikuks, kus kasutajate tegevust jälgitakse pidevalt ning kogutud andmeid kasutatakse nii reklaamiks kui ka poliitiliseks mõjutamiseks. Kahjuks midagi positiivset ei oska tuleviku osas välja tuua.
Viide:
Kommentaarid
Postita kommentaar