Viieteistkümnes nädal: Eetika ja IT
Viimase nädala teema pani mõtlema, kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline. Otsustasin võtta näiteks anonüümsuse internetis, sest see on minu arvates hea näide võimalusest, millel on kaks täiesti erinevat poolt. Anonüümsus võib olla väga vajalik. Näiteks kui inimene tahab rääkida vaimse tervise probleemidest, vägivallast, sõltuvusest või mõnest muust tundlikust teemast, siis ei pruugi ta seda oma pärisnime alt tahta teha. Sellisel juhul võib anonüümsus anda inimesele turvatunde ja võimaluse abi küsida. Samuti on anonüümsus oluline olukordades, kus inimesed kritiseerivad võimu või räägivad ebaõiglusest, aga kardavad tagajärgi. Sellises kontekstis ei tundu anonüümsus mulle ebaeetiline. Samas anonüümsuse teine pool. Internetis kommenteerides või postitades käituvad mõned inimesed palju julmemalt just sellepärast, et nad ei pea oma nime ja näoga vastutama. Anonüümsuse taha saab peita küberkiusamist, solvamist, valeinfo levitamist, petuskeeme ja trollimist...