Postitused

Viieteistkümnes nädal: Eetika ja IT

-
  Viimase nädala teema pani mõtlema, kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline. Otsustasin võtta näiteks anonüümsuse internetis, sest see on minu arvates hea näide võimalusest, millel on kaks täiesti erinevat poolt. Anonüümsus võib olla väga vajalik. Näiteks kui inimene tahab rääkida vaimse tervise probleemidest, vägivallast, sõltuvusest või mõnest muust tundlikust teemast, siis ei pruugi ta seda oma pärisnime alt tahta teha. Sellisel juhul võib anonüümsus anda inimesele turvatunde ja võimaluse abi küsida. Samuti on anonüümsus oluline olukordades, kus inimesed kritiseerivad võimu või räägivad ebaõiglusest, aga kardavad tagajärgi. Sellises kontekstis ei tundu anonüümsus mulle ebaeetiline. Samas anonüümsuse teine pool. Internetis kommenteerides või postitades käituvad mõned inimesed palju julmemalt just sellepärast, et nad ei pea oma nime ja näoga vastutama. Anonüümsuse taha saab peita küberkiusamist, solvamist, valeinfo levitamist, petuskeeme ja trollimist...
Postita kommentaar
Lisateave

Vabapostitus: Laste digiprivaatsus

-
  Viimase vabapostituse teemaks otsustasin valida andmete kogumise äppides ja sotsiaalmeedia platvormidel. Raport, mille leidsin, keskendub küll laste seas populaarsetele veebilehtedele ja mobiilirakendustele, kuid see probleem ei puuduta ainult lapsi. Ka täiskasvanud sisestavad   oma nime, e-posti aadressi ja muid isikuandmeid ning annavad äppidele loa kasutada näiteks asukohta või ligipääsu pildigaleriile. Sageli tehakse seda kiiresti, mõtlemata sellele, kuhu need andmed edasi liiguvad või milleks neid kasutatakse. Andmekaitse Inspektsioon osales rahvusvahelises seires, kus hinnati ligi 900 laste seas populaarset veebisaiti ja mobiilirakendust. Eestis vaadati läbi 30 platvormi ning selgus, et neist olid lastele sobilikud ainult 60%. Peamiste probleemidena toodi välja ebaselged andmekaitsetavad, keeruline konto kustutamine, nõrgad privaatsuskontrollid ja kokkupuude sobimatu sisuga. Kahjuks ei olnud konkreetsed platvormid välja toodud. Kuigi 96% platvormidest sisaldasid priv...
Postita kommentaar
Lisateave

Vabapostitus: Kui otsuseid teeb automaatne süsteem või AI

-
  Tehisintellekti puhul räägitakse tihti sellest, kui kiire ja kasulik see on, aga vähem sellest, mis juhtub siis, kui AI teeb inimese kohta ebaõiglase otsuse. Kui näiteks tööle kandideerimisel, laenu taotlemisel või toetuse määramisel kasutatakse automaatset süsteemi, võib selle otsus päriselt inimese elu mõjutada. Probleem on selles, et AI ei ole automaatselt neutraalne. Kui süsteemi õpetamiseks kasutatud andmed on kallutatud, võib ka tulemus olla kallutatud. Christian Veske artiklis oli heaks näiteks Amazoni värbamistööriista juhtum, kus süsteem hakkas eelistama meeskandidaate, sest varasemates andmetes olid tehnoloogiavaldkonnas rohkem esindatud mehed. Teise näitena oli ta välja toonud, kuidas Hollandis automaatne süsteem hakkas ekslikult pidama tuhandeid peresid petturiteks. Paljud neist peredest olid migranditaustaga või topeltkodakondsusega. Selle tulemusena jäid inimesed toetustest ilma ja sattusid rahalistesse raskustesse. Juhtum oli nii tõsine, et lõpuks astus tagasi kog...
Postita kommentaar
Lisateave

Neljateistkümnes nädal: Andmeturve: tehnoloogia, koolitus ja reeglid

-
  Selle nädala teemaks oli IT-turvariskid. Kuna viimased aastad on petukõned väga aktuaalne teema, siis otsustasin sellest veidi kirjutada. Eesti Pangaliidu andmetel langes 2025. aastal Eestis pettuste ohvriks 3685 inimest ning kokku peteti inimestelt välja üle 29 miljoni euro. Kõige suurema osa kahjudest moodustasid petukõned, millega kaotati ligi 11,5 miljonit eurot. Suur osa petuskeemidest põhineb inimese mõjutamisel ja manipuleerimisel. Eesmärk ei ole niivõrd süsteemi sisse murda, vaid panna inimene ise vajalikku infot või ligipääsu ära andma. Tavaline stsenaarium on see, et helistatakse inimesele ja väidetakse, et tema pangakontol toimub kahtlane tegevus, mida ainult pin koodidega saab peatada või tema lähedane on õnnetusse sattunud ning nüüd ja kohe on vaja raha kanda. Inimene satub paanikasse ja tahab olukorra kiiresti lahendada. Lõpuks kinnitabki ta Smart-ID päringud ning annab ligipääsu enda kontodele. Pangaliidu andmetel kasutatakse väga tihti just inimeste hirmu, sest ...
Postita kommentaar
Lisateave

Raamatuarvustus: Jaan Aru "Aju vabadus"

-
Kujutis
  Valisin lugemiseks Jaan Aru raamatu “Aju vabadus”, sest see raamat mul tegelikult juba oli pooleli ja minu arvates teemade poolest see ka tegelikult võiks kattuda meie kursuse sisuga. Jaan Aru sõnavõtte on olnud alati meeldiv kuulata ning kuna olin lugenud raamatut “Loovusest ja logelemisest”, siis uus raamat oli loogiline jätk. Raamatu esimeses pooles käsitletakse rohkem emotsioone ja ajuaktiivsuse mustreid, kuid see lõi hea aluse teemadele, kuhu autor edasi jõuab. Ühe huvitava näitena tõi autor välja, kuidas mõttejäikus takistas Nokia arengut. Nokia edu põhines vastupidavate telefonide tootmisel ning ettevõte keskendus peamiselt riistvarale. Kui turule hakkasid tulema nutitelefonid, mida vedasid Apple ja Google Android, otsustas Nokia jääda kinni oma vanasse ärimudelisse ja mõtteviisi ning alahindas täielikult nutitelefonide tähtsust. Ka Symbian ei suutnud enam konkurentsis püsida ning hetkeks, kui Nokia proovis Windows Phone abil turule tagasi tulla, oli juba liiga hilja. Põh...
Postita kommentaar
Lisateave

Vabapostitus: Kogu elu sõltub internetist?

-
  Viimasel ajal olen järjest rohkem mõelnud sellele, kui sõltuvad me internetist tegelikult oleme. Mitte ainult meelelahutuse mõttes, vaid täiesti igapäevaselt. Seda postitust ajendas tegelikult kirjutama Aktuaalse Kaamera uudis, kus räägiti kuidas Venemaa lülitab 9. mail mobiilse interneti välja ja inimestel oli mure, et elu jääb põhimõtteliselt seisma. Müüja andis lühiinteka, et nende väike pood võib ennast üldse kinni panna, sest inimesed maksavad tavaliselt kaardiga ja kui internetti ei ole, siis kaardimaksed ei toimi. Cash is no longer king? Kaardimaksed, töö, suhtlus, ühistranspordi kasutamine. Isegi see, kuidas me arsti juurde aega paneme sõltub interneti olemasolust. Näiteks perearstiga suhtlemine käib minul peaaegu täielikult läbi e-Perearstikeskuse süsteemi. Tegelikult mugav. Aga samal ajal tekib mul alati küsimus, et mida teevad inimesed, kes internetti ei saa/oska kasutada või mis saab siis kui internet kaob? Telefoni teel perearsti kätte saada on vahepeal täitsa võim...
Postita kommentaar
Lisateave

Vabapostitus: AI-ga genereeritud postitused/sisuturundus. Uus normaalsus?

-
 T ükk aega mõtlesin, kuidas oma vabablogimist alustada, mis teemast kirjutada, kuniks mulle sotsiaalmeedias mitmendat korda tuli ette ilmselgelt AI-ga kirjutatud sisuturundus. Väga häiriv on lugeda, nagu inimene ei oskaks ise üldse kirjutada või teda ennast ei huvitaks üldse, mida või kuidas ta reklaamib. Igasugune sisu ja päris mõte on tavaliselt nendest kirjutistest kadunud ning ettevõtted peavad hakkama hoolikalt mõtlema, kes nende tooteid reklaamima hakkavad, sest mind isiklikult tõukavad need AI genereeritud reklaamid tootest või teenusest pigem eemale. Sellised postitused on hästi äratuntavad. Pikad ja ümmargused laused ja palju sõnu millel mõte puudub. Vahepeal jääb tunne nagu inimene ise ka ei loeks seda teksti üle enne postitamist. Tegelikult päris huvitav, kuhu tehnoloogia praegu jõudnud on. AI tööriistad muutuvad järjest paremaks ja kättesaadavamaks ning loomulikult hakkavad inimesed neid rohkem kasutama. IT-maailmas on see isegi loogiline, kõik tahavad efektiivs...
Postita kommentaar
Lisateave