Üheteistkümnes nädal: Arendus- ja ärimudelid

 

Selle nädala teemaks oli ühe tarkvaraprojekti arendus- ja ärimudeli analüüsimine. Valisin selleks LibreOffice, kuna olen seda ka ise kasutanud ja sellega kokku puutunud.

Arendusmudeli poolest on LibreOffice avatud lähtekoodiga projekt. Seda juhib The Document Foundation, mis on mittetulunduslik organisatsioon. See tähendab, et tarkvara ei kuulu ühele kindlale ettevõttele, vaid seda arendavad koos nii vabatahtlikud kui ka erinevad ettevõtted. Projekt ise sündis kunagi OpenOffice’ist eraldumise tulemusena, kui arendajad ei olnud rahul selle juhtimisega. Kuna tegemist oli avatud lähtekoodiga, oli võimalik teha eraldi haru ja jätkata arendust uues suunas.

Lisaks sellele põhineb LibreOffice üsna tugevalt kogukonnal. Arendajad, testijad ja kasutajad panustavad kõik erineval moel ning see loob olukorra, kus tarkvara areneb pidevalt edasi. Samal ajal ei ole tegemist ka täiesti kaootilise süsteemiga, sest The Document Foundation koordineerib tegevust ja hoiab üldist suunda.

Üks asi, mida olen ise kogenud, on probleem dokumentide avamisega. Näiteks olen proovinud avada Microsoft Wordis loodud dokumente Apple Pages programmis, kuid päris mitmel korral ei avanenud need üldse. Wordis sain ma küll dokumendi avada, aga see oli üksnes vaatamiseks, niiöelda copy-paste ei saanud teha, üsna ebamugav, eriti kui oli vaja kiiresti faili muuta. Just selliste olukordade tõttu hakkasin ka ise LibreOffice’it kasutama.

Ärimudeli poolest on LibreOffice üsna erinev tavapärasest tarkvarast. Programm ise on tasuta ja selle eest ei pea maksma. Samas ei tähenda see, et raha üldse ei liigu. The Document Foundation 2024. aasta raporti järgi tuleb suurem osa rahastusest annetustest ning väiksem osa ettevõtetelt. See raha kulub peamiselt arendajatele ja projekti edasi arendamisele. See tähendab, et tegemist ei ole kasumit taotleva tootega, vaid pigem kogukonna poolt toetatud projektiga.

Samal ajal on LibreOffice’i ümber tekkinud ka teatud äriline tegevus. Erinevad ettevõtted pakuvad selle põhjal teenuseid, näiteks tehnilist tuge, koolitusi ja abi organisatsioonidele, kes soovivad sellele üle minna. The Document Foundation 2024. aasta raporti põhjal on LibreOffice oluline tööriist Euroopa digitaalse sõltumatuse saavutamisel. Mitmed riigiasutused on selle juba kasutusele võtnud, näiteks Prantsusmaa ja Itaalia kaitseministeeriumid, samuti linnad nagu Nantes ja Bologna ning erinevad piirkonnad Saksamaal ja Hispaanias. Näiteks Saksamaal on plaanitud viia kümneid tuhandeid arvuteid LibreOffice’i peale üle.

Sellise ülemineku peamised põhjused on kulude kokkuhoid, parem turvalisus ja soov vältida sõltuvust suurtest tehnoloogiaettevõtetest nagu Microsoft. Samas ei ole üleminek lihtne. Probleemiks kasutajate harjumused ja vähene koolitus, mis tekitab vastuseisu muutustele. Ka tarkvarafirmade mõju võib üleminekut aeglustada. Sellest hoolimata jätkub liikumine avatud lahenduste suunas, sest need pakuvad pikemas perspektiivis rohkem paindlikkust ja sõltumatust.

Viited:

https://nextcloud.documentfoundation.org/s/JrtSAWjn3o6nMw6?dir=/&editing=false&openfile=true

https://www.libreoffice.org/who-are-we/