Kolmeteistkümnes nädal: Teistmoodi IT
IT-tugilahendusi ei tohiks käsitleda ainult kui puudega inimese “abivahendeid”, vaid pigem kui vajalikku osa kaasaegsest tehnoloogiast ja digiriigist. Ligipääsetavus peab olema normaalne osa kogu IT-arendusest, mitte eraldi teema, millega tegeletakse alles hiljem.
Minu arvates peaksid IT-tugilahendused olema korraga nii tehnoloogia- kui ka sotsiaalvaldkonna teema. Ainult sotsiaalministeeriumi alla jätmine ei ole piisav, sest tegelikult puudutab see ka haridust, tööturgu ja digiriigi arengut.
Tänapäeval on paljudes telefonides ja arvutites olemas ekraanilugejad, hääljuhtimine ja kõnesüntees. Samas ei saa kõiki erivajadusi katta selliste lahendustega. Näiteks punktkirjamonitorid, eriklaviatuurid või lülitisüsteemid võivad maksta väga palju ning mõne inimese jaoks on need ainus võimalus arvutit kasutada.
Eriti oluline oleks see õppimise ja töötamise puhul, sest ligipääs tehnoloogiale aitab inimestel olla iseseisvam ja aktiivsem ühiskonna liige. Eestis võik olla süsteem, kus vajalik tugitehnoloogia hüvitatakse vähemalt osaliselt või vajadusel täielikult(saan aru, et see on nö helesinine unistus kahjuks). Lisaks peaks olema rohkem kohti, kus inimesed saavad erinevaid seadmeid proovida ja õppida neid kasutama.
Tulevikus hakkab selles valdkonnas kindlasti suuremat rolli mängima ka tehisintellekt. Lugesin ka sellest, kuidas Apple, Microsoft, Meta ja Google arendavad AI-põhiseid accessibility-lahendusi. Näiteks võimaldavad mõned süsteemid juhtida seadet pea või silmade liigutustega ning AI suudab kirjeldada nägemispuudega inimesele pilte ja ümbritsevat keskkonda.Kuigi paljud AI-põhised tugilahendused on praegu veel üsna lapsekingades ja ei tööta alati täiuslikult, areneb see valdkond kiiresti. Loodetavasti muutuvad sellised lahendused tulevikus täpsemaks, odavamaks ja rohkematele inimestele kättesaadavamaks
Viited:
Kommentaarid
Postita kommentaar