Kolmas nädal: Uus meedia

-


 Kolmanda nädala raames oli tarvis analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, millel on ka uue meedia väljund. Kuna ma telekat ikka aeg ajalt vaatan, siis esmalt tulid pähe erinevad uudistesaated. Kui rääkida uue meedia kasutamisest, siis ilmselt kasutavad kõik uus meediat, kes vähemal ja kes rohkemal määral. Minu arvates kasutab oskuslikult uus meediat ära ERR üldiselt. Päevakajalised uudised ja podcastid on kergesti leitavad Facebookist. Lisaks on ERR sisu ka muudes kanalites nagu näiteks YouTubes, Instagramis ning minu üllatuseks ka TikTokis. Tihti on huvitavad intervjuud ja uudised ka minuni sotsiaalmeedia vahendusel jõudnud. 


Kui ERR-il on palju väljundeid, kuidas inimesteni jõuda, siis märksa tagasihoidlikumad on täiesti arusaadavatel põhjustel väiksemad, tihti kohalikud raadiojaamad. Üldiselt piirdutakse Facebooki kasutamisega, kus põhirõhk tundub olevat erinevatel loosimängudel ja reklaamil. Samas tuleb arvestada, et sotsiaalmeedia haldamine nõuab aega, oskusi ja ressursse ning väiksematel toimetustel ei pruugi olla eraldi meeskonda, kes sellega tegeleks. Lisaks võib küsida, kas kohalikule kuulajaskonnale suunatud raadiojaamal ongi üldse vajadust kasutada rohkem platvorme.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene nädal: Noppeid IT ajaloost

-
Kujutis
  Esimese nädala ülesandeks oli kirjeldada kolme põnevat IT-lahendust.  1.Tõeline revolutsioon IT-maastikul Tõeliseks revolutsiooniks saab kindlasti pidada personaalarvutite tulekut. Esimeseks edukaks personaalarvutiks peetakse Altair 8800(1974), mis müüdi ka kohe läbi. Altair 8800ga ei kaasnenud klaviatuuri, ekraani ega tarkvara, seetõttu sobis see rohkem tehnikaentusiastidele.  Oluline muutus toimus mõni aasta hiljem, kui turule ilmus Apple II. Erinevalt teistest masinatest suutis Apple II kuvada värvilist graafikat ning arvutil oli kaheksa laienduspesa. Apple käive tõusis 1977. aastal 2,5 miljoni dollarini ja 1978. aastal 15 miljoni dollarini. Dan Bricklin tutvustas tabelarvutusprogrammi VisiCalc, mis loodi Apple II jaoks, peale seda olid müüginumbrid plahvatuslikult tõusnud. Sellest ajast alates hakkasid personaalarvutid kujunema nišitootest massitarbetehnoloogiaks ning sündis personaalarvutite tööstus. Apple II 1979. reklaam           ...
Lisateave

Teine nädal: Arpanetist Facebookini

-
Kujutis
  See nädal oli tarvis kirjeldada kaht erinevat nähtust enne aastat 1991. Üks, mis on tänaseni ja üks, mis on tänaseks kadunud. E-post Kui rääkida nähtusest, mis on tänaseni säilinud, siis ilmselt kõige populaarsem valik neist oleks e-post. Esimeseks e-posti eelkäijaks peetakse sõnumisüsteemi, mis loodi 1962. aastal sõjaväelise AUTODIN-i võrgu jaoks. 1971. aastal leiutas Ray Tomlinson ARPAneti jaoks e-posti, tema versioon kasutas esimesena @ sümbolit. 1980. kasutasid e-posti peamiselt ülikoolid ja IT-spetsialistid. Kümme aastat hiljem oli e-posti kasutamine laialt levinud.  E-post on tänaseni kasutusel ilmselt seetõttu, et selle toimimise põhimõte on algusest peale olnud üsna universaalne. Kuigi igapäevases suhtluses kasutatakse palju ka Messengeri, Discordi või teisi suhtlusrakendusi, on e-post oluline just ametlikus suhtluses. Ei ole ühtegi märki, et e-post kuskile üldse kaduda võiks. Pilt pärit:  https://en.wikipedia.org/wiki/Email BBS ehk Bulletin board system Enne Wo...
Lisateave

Neljas nädal: Info- ja võrguühiskond

-
Kujutis
Ei ole üllatus, et praktiliselt kõik veebilehed, mida me külastame, koguvad meie kohta mingil määral andmeid. Üheks levinud andmete kogumise viisiks on küpsised, millega kasutaja peab tavaliselt enne veebilehe kasutamist kas nõustuma või need eraldi keelama. Olen aga tähele pannud, et viimasel ajal on küpsistest keeldumine tehtud paljudel veebilehtedel keerulisemaks ja tülikamaks. Samuti on tavaline, et kui olen mõnda toodet või teenust Googlest otsinud, ilmuvad peagi sama teemaga reklaamid näiteks Facebooki.  Pilt(minu enda brauserist) sellest, kuidas ma ka ise tegelikult ei hooma kui palju jälgitakse. Andmete kogumine ei piirdu aga ainult veebilehtedega. Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud ka tehisintellekti kasutamine, kus inimesed jagavad sageli väga tundlikku infot. Näiteks küsitakse tehisintellektilt tervisega seotud nõu, laaditakse üles fotosid või lastakse endast uusi pilte genereerida. Tundub, et eriti ei mõelda sellele, kuidas neid andmeid võidakse tulevikus kasutada....
Lisateave