Raamatuarvustus: Jaan Aru "Aju vabadus"

 Valisin lugemiseks Jaan Aru raamatu “Aju vabadus”, sest see raamat mul tegelikult juba oli pooleli ja minu arvates teemade poolest see ka tegelikult võiks kattuda meie kursuse sisuga. Jaan Aru sõnavõtte on olnud alati meeldiv kuulata ning kuna olin lugenud raamatut “Loovusest ja logelemisest”, siis uus raamat oli loogiline jätk.

Raamatu esimeses pooles käsitletakse rohkem emotsioone ja ajuaktiivsuse mustreid, kuid see lõi hea aluse teemadele, kuhu autor edasi jõuab. Ühe huvitava näitena tõi autor välja, kuidas mõttejäikus takistas Nokia arengut. Nokia edu põhines vastupidavate telefonide tootmisel ning ettevõte keskendus peamiselt riistvarale. Kui turule hakkasid tulema nutitelefonid, mida vedasid Apple ja Google Android, otsustas Nokia jääda kinni oma vanasse ärimudelisse ja mõtteviisi ning alahindas täielikult nutitelefonide tähtsust. Ka Symbian ei suutnud enam konkurentsis püsida ning hetkeks, kui Nokia proovis Windows Phone abil turule tagasi tulla, oli juba liiga hilja. Põhiline probleem seisnes selles, et ettevõte ei suutnud loobuda harjumuspärasest mõtteviisist ning eelistas jääda vana ja tuttava juurde. Raamatus oli toodud veel mitmeid sarnaseid tehnoloogiamaailma näiteid.

Juttu oli ka sotsiaalmeedia pahupoolest ning autor mõtestas väga hästi lahti, kuidas sotsiaalmeedia algoritmid järjest enam suudavad meid võimalikult kaua kinni hoida ja tekitada tunde, nagu meil oleks olemas kogu maailma informatsioon, samal ajal teadvustamata, et tegelikult on valinud selle informatsiooni meile hoopis nutikad algoritmid(TikTok, Facebook).

Raamatu teine osa rääkis põhiliselt tehisarust ning selle erinevatest tahkudest. Tsiteerin minu arvates olulist sõnumit, mida üks tudeng võiks endaga kaasa võtta: 

“Õppimine on protsess, mis võtab aega, aga selles ongi asja tuum. Õppimise tuum. Inimeseks olemise tuum. Õpilased ja sageli ka üliõpilased seda veel ei tea, sest neile on jäänud(või jäetud) mulje, et elus edasijõudmiseks tuleb lihtsalt võimalikult kiiresti võimalikult palju ära teha. Nii ütleski üks tudeng Eesti Ekspressi ajakirjanikule, et tehisaru abil saab ta kirjutatud “täiesti korralikud analüüsid”. “Minu aju ei oska niimoodi analüüsida,” ütles ta. Eelnenu põhjal on selge, et tema aju ei hakkagi kunagi analüüsida oskama, kui ta laseb seda tehisarul teha, ja see on probleem. Õppimisega omandab me aju oskusi ja teadmisi, õppimisega mudime oma ajus õigeid ühendusi.”

Raamat oli niivõrd kaasahaaravalt kirjutatud ja ma tõesti suure huviga lugesin. Teemasi ja häid näiteid oli loomulikult rohkem kui mina siin hetkel välja tõin. Minu arvates on see raamat, mida võiks lugeda iga Tallinna Tehnikaülikooli tudeng.

Pilt on pärit apollo.ee lehelt