IT-tudengi blogi

  IT-tugilahendusi ei tohiks käsitleda ainult kui puudega inimese “abivahendeid”, vaid pigem kui vajalikku osa kaasaegsest tehnoloogiast ja digiriigist. Ligipääsetavus peab olema normaalne osa kogu IT-arendusest, mitte eraldi teema, millega tegeletakse alles hiljem. Minu arvates peaksid IT-tugilahendused olema korraga nii tehnoloogia- kui ka sotsiaalvaldkonna teema. Ainult sotsiaalministeeriumi alla jätmine ei ole piisav, sest tegelikult puudutab see ka haridust, tööturgu ja digiriigi arengut. Tänapäeval on paljudes telefonides ja arvutites olemas ekraanilugejad, hääljuhtimine ja kõnesüntees. Samas ei saa kõiki erivajadusi katta selliste lahendustega. Näiteks punktkirjamonitorid, eriklaviatuurid või lülitisüsteemid võivad maksta väga palju ning mõne inimese jaoks on need ainus võimalus arvutit kasutada. Eriti oluline oleks see õppimise ja töötamise puhul, sest ligipääs tehnoloogiale aitab inimestel olla iseseisvam ja aktiivsem ühiskonna liige. Eestis võik olla süsteem, kus vajal...

  Eestis on ligipääsetavuse teemal rääkinud Jakob Rosin, kelle mõte jäi mulle hästi meelde: hea ligipääsetavus on see, mida ise ei märka. Üsna loogiline, sest kui kõik toimib, siis me ei pööra sellele tähelepanu, olgu see siis digiligipääsetavuse kohta või lihtsalt ligipääsetavus linnaruumis. Kui aga midagi on halvasti, siis on see kohe tunda. Hea näitena võib tuua Vasa Muuseumi veebilehe. Leidsin selle ligipääsetavuse näidete lehe kaudu ja seal toodi konkreetselt välja, et nad kasutavad breadcrumb navigationit. See tähendab, et lehe ülaosas on kogu aeg näha, kus sa parasjagu asud, näiteks avaleht, siis mingi alajaotus ja lõpuks konkreetne leht. See teeb navigeerimise lihtsamaks, sest ei teki tunnet, et oled kuskile ära eksinud. Ei pea nuputama, kuidas tagasi minna, vaid näed kohe kus oled. See on üks näide WCAG nõudest, et kasutaja asukoht peab olema selgelt arusaadav. Samas ei torka see lahendus kuidagi eraldi silma, see lihtsalt töötab. Halva näitena võib tuua meie enda uudist...

  Selle nädala teemaks oli ühe tarkvaraprojekti arendus- ja ärimudeli analüüsimine. Valisin selleks LibreOffice, kuna olen seda ka ise kasutanud ja sellega kokku puutunud. Arendusmudeli poolest on LibreOffice avatud lähtekoodiga projekt. Seda juhib The Document Foundation, mis on mittetulunduslik organisatsioon. See tähendab, et tarkvara ei kuulu ühele kindlale ettevõttele, vaid seda arendavad koos nii vabatahtlikud kui ka erinevad ettevõtted. Projekt ise sündis kunagi OpenOffice’ist eraldumise tulemusena, kui arendajad ei olnud rahul selle juhtimisega. Kuna tegemist oli avatud lähtekoodiga, oli võimalik teha eraldi haru ja jätkata arendust uues suunas. Lisaks sellele põhineb LibreOffice üsna tugevalt kogukonnal. Arendajad, testijad ja kasutajad panustavad kõik erineval moel ning see loob olukorra, kus tarkvara areneb pidevalt edasi. Samal ajal ei ole tegemist ka täiesti kaootilise süsteemiga, sest The Document Foundation koordineerib tegevust ja hoiab üldist suunda. Üks asi, mi...

  Eben Mogleni artikkel on minu arvates päris tabav. Ta väidab, et tarkvara ei peaks olema kellegi omand ning et vaba koostöö toimib paremini kui omandil põhinev süsteem. Moglen kirjeldas oma artiklis ideed, et inimesed ei loo tarkvara ainult raha pärast.“It’s an emergent property of human minds to create.”  Loomine on lihtsalt inimeste loomulik omadus. Linux ja muud avatud lähtekoodiga lahendused on laialt kasutusel ning isegi suured ettevõtted toetuvad neile, mis justkui kinnitab, et koostööl ja vabatahtlikkusel põhinev mudel tõesti toimib Moglen kirjeldab internetti mitte lihtsalt tehnoloogiana, vaid uue sotsiaalse olukorrana, kus inimesed on omavahel otse ühendatud ja saavad luua ilma vahendajateta. See mõte on põhimõtteliselt õigeks osutunud, sest tõepoolest saavad inimesed tänapäeval ise oma töid jagada ja koostööd teha üle kogu maailma. Samas ei ole ka vahendajad kuskile kadunud. Nende roll on pigem muutunud, sest traditsiooniliste kirjastajate ja tootjate asemel on t...

  Selle nädala teemaks oli IT-juhtide erinevate rollide analüüsimine. Selleks valisin kaks juhti, kelle lähenemine juhtimisele on üsna vastandlik. Linus Torvalds Teda saab pidada mentoriks, kuid arvan, et pigem tehnilises mõttes. Ta annab arendajatele tagasisidet ja suunab neid paremate lahenduste poole, kuid tema suhtlus ei ole pehme. Linuxi meililistis kommenteerib ta arendajate tööd üsna karmilt ja keskendub kvaliteedile. See aitab ehk hoida taset, kuid ilmselgelt tekitab pingeid. Lisaks on tal ka power broker roll. Kuigi paljud arendajad panustavad Linuxisse, jääb lõplik otsus temale. Tema otsustab, millised muudatused lähevad kernelisse ja millised mitte. Linuxi arendusmudel meenutab osaliselt hierarhilist süsteemi, kus erineva taseme arendajad filtreerivad muudatusi enne kui Torvalds neid üldse näeb.  Avalikult on Torvaldsi juhtimisstiil pälvinud üsna palju kriitikat, eelkõige tema suhtlusviisi tõttu. Ta on olnud tuntud agressiivsete ja kohati solvavate kommentaarid...

  Olen kohanud sellist mõtteviisi, et „diplom on lihtsalt paber“. Selle asemel eelistatakse kursuseid, mis lubavad paari kuuga IT-sse sisenemist (mis on minu hinnangul pigem kaheldav) või lihtsalt otse tööle minekut. Ma saan sellest eelistusest aru, sest õppimine ongi üks raske töö, aga tark valik on siiski vastav haridus omandada.   Teatud projektides, näiteks riigihangetes või suuremates rahvusvahelistes koostöödes on kvalifikatsiooninõuded täiesti reaalsed. Kui puudub kõrgharidus, võib see lihtsalt uksi sulgeda, sõltumata sellest, kui hea spetsialist sa tegelikult oled. Ehk on see põhjus, miks paljud juba IT-s töötavad inimesed ikkagi tulevad ja omandavad kõrghariduse? Kõrgkool ei ole ainult tehniliste oskuste omandamise koht. See on keskkond, kus inimene laiendab oma silmaringi. Sa puutud kokku erinevate inimestega, õpid mõtlema süsteemsemalt, argumenteerima, analüüsima ja nägema suuremat pilti.  Kui sertifikaatidest rääkida, siis on valdkondi, kus need on väga olul...

Naatan Nohik soovib teha oma tarkvaraprojekti ning peab mõtlema, millist litsentsi peaks kasutama. Kui alustada ärivaralisest litsentsist, siis see annab arendajale kõige rohkem kontrolli. Kasutaja saab tarkvara kasutada, aga tegelikult ei näe, mis “kapoti all” toimub. Samuti ei tohi ta seda muuta ega edasi levitada. See valik võiks olla juhul, kui tegemist on kommertstootega ja eesmärk on raha teenida või oma lahendust kaitsta. Samas tähendab see ka seda, et keegi väljastpoolt kaasa aidata ei saa ning kogu arendus jääb ühe ettevõtte kanda. Otsisin O’Reilly keskkonnast ka mõne näite. Microsofti FrontPage 2002 puhul oli tingimus, et tarkvara ei tohi kasutada lehtedel, mis Microsofti kritiseerivad. Teine üsna kummaline näide on pahavara nimega FriendGreetings, kus kasutaja pidi enne “nõustuma” litsentsiga, mis lubas programmil ennast edasi levitada. Näiteid tavakasutaja vaatest, millega tavaliselt nõustuma peab. “ Common EULA terms that harm consumers: “Do not criticize this prod...