IT-tudengi blogi

  Viimase nädala teema pani mõtlema, kas mõni tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline. Otsustasin võtta näiteks anonüümsuse internetis, sest see on minu arvates hea näide võimalusest, millel on kaks täiesti erinevat poolt. Anonüümsus võib olla väga vajalik. Näiteks kui inimene tahab rääkida vaimse tervise probleemidest, vägivallast, sõltuvusest või mõnest muust tundlikust teemast, siis ei pruugi ta seda oma pärisnime alt tahta teha. Sellisel juhul võib anonüümsus anda inimesele turvatunde ja võimaluse abi küsida. Samuti on anonüümsus oluline olukordades, kus inimesed kritiseerivad võimu või räägivad ebaõiglusest, aga kardavad tagajärgi. Sellises kontekstis ei tundu anonüümsus mulle ebaeetiline. Samas anonüümsuse teine pool. Internetis kommenteerides või postitades käituvad mõned inimesed palju julmemalt just sellepärast, et nad ei pea oma nime ja näoga vastutama. Anonüümsuse taha saab peita küberkiusamist, solvamist, valeinfo levitamist, petuskeeme ja trollimist...

  Viimase vabapostituse teemaks otsustasin valida andmete kogumise äppides ja sotsiaalmeedia platvormidel. Raport, mille leidsin, keskendub küll laste seas populaarsetele veebilehtedele ja mobiilirakendustele, kuid see probleem ei puuduta ainult lapsi. Ka täiskasvanud sisestavad   oma nime, e-posti aadressi ja muid isikuandmeid ning annavad äppidele loa kasutada näiteks asukohta või ligipääsu pildigaleriile. Sageli tehakse seda kiiresti, mõtlemata sellele, kuhu need andmed edasi liiguvad või milleks neid kasutatakse. Andmekaitse Inspektsioon osales rahvusvahelises seires, kus hinnati ligi 900 laste seas populaarset veebisaiti ja mobiilirakendust. Eestis vaadati läbi 30 platvormi ning selgus, et neist olid lastele sobilikud ainult 60%. Peamiste probleemidena toodi välja ebaselged andmekaitsetavad, keeruline konto kustutamine, nõrgad privaatsuskontrollid ja kokkupuude sobimatu sisuga. Kahjuks ei olnud konkreetsed platvormid välja toodud. Kuigi 96% platvormidest sisaldasid priv...

  Tehisintellekti puhul räägitakse tihti sellest, kui kiire ja kasulik see on, aga vähem sellest, mis juhtub siis, kui AI teeb inimese kohta ebaõiglase otsuse. Kui näiteks tööle kandideerimisel, laenu taotlemisel või toetuse määramisel kasutatakse automaatset süsteemi, võib selle otsus päriselt inimese elu mõjutada. Probleem on selles, et AI ei ole automaatselt neutraalne. Kui süsteemi õpetamiseks kasutatud andmed on kallutatud, võib ka tulemus olla kallutatud. Christian Veske artiklis oli heaks näiteks Amazoni värbamistööriista juhtum, kus süsteem hakkas eelistama meeskandidaate, sest varasemates andmetes olid tehnoloogiavaldkonnas rohkem esindatud mehed. Teise näitena oli ta välja toonud, kuidas Hollandis automaatne süsteem hakkas ekslikult pidama tuhandeid peresid petturiteks. Paljud neist peredest olid migranditaustaga või topeltkodakondsusega. Selle tulemusena jäid inimesed toetustest ilma ja sattusid rahalistesse raskustesse. Juhtum oli nii tõsine, et lõpuks astus tagasi kog...

  Selle nädala teemaks oli IT-turvariskid. Kuna viimased aastad on petukõned väga aktuaalne teema, siis otsustasin sellest veidi kirjutada. Eesti Pangaliidu andmetel langes 2025. aastal Eestis pettuste ohvriks 3685 inimest ning kokku peteti inimestelt välja üle 29 miljoni euro. Kõige suurema osa kahjudest moodustasid petukõned, millega kaotati ligi 11,5 miljonit eurot. Suur osa petuskeemidest põhineb inimese mõjutamisel ja manipuleerimisel. Eesmärk ei ole niivõrd süsteemi sisse murda, vaid panna inimene ise vajalikku infot või ligipääsu ära andma. Tavaline stsenaarium on see, et helistatakse inimesele ja väidetakse, et tema pangakontol toimub kahtlane tegevus, mida ainult pin koodidega saab peatada või tema lähedane on õnnetusse sattunud ning nüüd ja kohe on vaja raha kanda. Inimene satub paanikasse ja tahab olukorra kiiresti lahendada. Lõpuks kinnitabki ta Smart-ID päringud ning annab ligipääsu enda kontodele. Pangaliidu andmetel kasutatakse väga tihti just inimeste hirmu, sest ...

  Valisin lugemiseks Jaan Aru raamatu “Aju vabadus”, sest see raamat mul tegelikult juba oli pooleli ja minu arvates teemade poolest see ka tegelikult võiks kattuda meie kursuse sisuga. Jaan Aru sõnavõtte on olnud alati meeldiv kuulata ning kuna olin lugenud raamatut “Loovusest ja logelemisest”, siis uus raamat oli loogiline jätk. Raamatu esimeses pooles käsitletakse rohkem emotsioone ja ajuaktiivsuse mustreid, kuid see lõi hea aluse teemadele, kuhu autor edasi jõuab. Ühe huvitava näitena tõi autor välja, kuidas mõttejäikus takistas Nokia arengut. Nokia edu põhines vastupidavate telefonide tootmisel ning ettevõte keskendus peamiselt riistvarale. Kui turule hakkasid tulema nutitelefonid, mida vedasid Apple ja Google Android, otsustas Nokia jääda kinni oma vanasse ärimudelisse ja mõtteviisi ning alahindas täielikult nutitelefonide tähtsust. Ka Symbian ei suutnud enam konkurentsis püsida ning hetkeks, kui Nokia proovis Windows Phone abil turule tagasi tulla, oli juba liiga hilja. Põh...

  Viimasel ajal olen järjest rohkem mõelnud sellele, kui sõltuvad me internetist tegelikult oleme. Mitte ainult meelelahutuse mõttes, vaid täiesti igapäevaselt. Seda postitust ajendas tegelikult kirjutama Aktuaalse Kaamera uudis, kus räägiti kuidas Venemaa lülitab 9. mail mobiilse interneti välja ja inimestel oli mure, et elu jääb põhimõtteliselt seisma. Müüja andis lühiinteka, et nende väike pood võib ennast üldse kinni panna, sest inimesed maksavad tavaliselt kaardiga ja kui internetti ei ole, siis kaardimaksed ei toimi. Cash is no longer king? Kaardimaksed, töö, suhtlus, ühistranspordi kasutamine. Isegi see, kuidas me arsti juurde aega paneme sõltub interneti olemasolust. Näiteks perearstiga suhtlemine käib minul peaaegu täielikult läbi e-Perearstikeskuse süsteemi. Tegelikult mugav. Aga samal ajal tekib mul alati küsimus, et mida teevad inimesed, kes internetti ei saa/oska kasutada või mis saab siis kui internet kaob? Telefoni teel perearsti kätte saada on vahepeal täitsa võim...

 T ükk aega mõtlesin, kuidas oma vabablogimist alustada, mis teemast kirjutada, kuniks mulle sotsiaalmeedias mitmendat korda tuli ette ilmselgelt AI-ga kirjutatud sisuturundus. Väga häiriv on lugeda, nagu inimene ei oskaks ise üldse kirjutada või teda ennast ei huvitaks üldse, mida või kuidas ta reklaamib. Igasugune sisu ja päris mõte on tavaliselt nendest kirjutistest kadunud ning ettevõtted peavad hakkama hoolikalt mõtlema, kes nende tooteid reklaamima hakkavad, sest mind isiklikult tõukavad need AI genereeritud reklaamid tootest või teenusest pigem eemale. Sellised postitused on hästi äratuntavad. Pikad ja ümmargused laused ja palju sõnu millel mõte puudub. Vahepeal jääb tunne nagu inimene ise ka ei loeks seda teksti üle enne postitamist. Tegelikult päris huvitav, kuhu tehnoloogia praegu jõudnud on. AI tööriistad muutuvad järjest paremaks ja kättesaadavamaks ning loomulikult hakkavad inimesed neid rohkem kasutama. IT-maailmas on see isegi loogiline, kõik tahavad efektiivs...

  IT-tugilahendusi ei tohiks käsitleda ainult kui puudega inimese “abivahendeid”, vaid pigem kui vajalikku osa kaasaegsest tehnoloogiast ja digiriigist. Ligipääsetavus peab olema normaalne osa kogu IT-arendusest, mitte eraldi teema, millega tegeletakse alles hiljem. Minu arvates peaksid IT-tugilahendused olema korraga nii tehnoloogia- kui ka sotsiaalvaldkonna teema. Ainult sotsiaalministeeriumi alla jätmine ei ole piisav, sest tegelikult puudutab see ka haridust, tööturgu ja digiriigi arengut. Tänapäeval on paljudes telefonides ja arvutites olemas ekraanilugejad, hääljuhtimine ja kõnesüntees. Samas ei saa kõiki erivajadusi katta selliste lahendustega. Näiteks punktkirjamonitorid, eriklaviatuurid või lülitisüsteemid võivad maksta väga palju ning mõne inimese jaoks on need ainus võimalus arvutit kasutada. Eriti oluline oleks see õppimise ja töötamise puhul, sest ligipääs tehnoloogiale aitab inimestel olla iseseisvam ja aktiivsem ühiskonna liige. Eestis võik olla süsteem, kus vajal...

  Eestis on ligipääsetavuse teemal rääkinud Jakob Rosin, kelle mõte jäi mulle hästi meelde: hea ligipääsetavus on see, mida ise ei märka. Üsna loogiline, sest kui kõik toimib, siis me ei pööra sellele tähelepanu, olgu see siis digiligipääsetavuse kohta või lihtsalt ligipääsetavus linnaruumis. Kui aga midagi on halvasti, siis on see kohe tunda. Hea näitena võib tuua Vasa Muuseumi veebilehe. Leidsin selle ligipääsetavuse näidete lehe kaudu ja seal toodi konkreetselt välja, et nad kasutavad breadcrumb navigationit. See tähendab, et lehe ülaosas on kogu aeg näha, kus sa parasjagu asud, näiteks avaleht, siis mingi alajaotus ja lõpuks konkreetne leht. See teeb navigeerimise lihtsamaks, sest ei teki tunnet, et oled kuskile ära eksinud. Ei pea nuputama, kuidas tagasi minna, vaid näed kohe kus oled. See on üks näide WCAG nõudest, et kasutaja asukoht peab olema selgelt arusaadav. Samas ei torka see lahendus kuidagi eraldi silma, see lihtsalt töötab. Halva näitena võib tuua meie enda uudist...

  Selle nädala teemaks oli ühe tarkvaraprojekti arendus- ja ärimudeli analüüsimine. Valisin selleks LibreOffice, kuna olen seda ka ise kasutanud ja sellega kokku puutunud. Arendusmudeli poolest on LibreOffice avatud lähtekoodiga projekt. Seda juhib The Document Foundation, mis on mittetulunduslik organisatsioon. See tähendab, et tarkvara ei kuulu ühele kindlale ettevõttele, vaid seda arendavad koos nii vabatahtlikud kui ka erinevad ettevõtted. Projekt ise sündis kunagi OpenOffice’ist eraldumise tulemusena, kui arendajad ei olnud rahul selle juhtimisega. Kuna tegemist oli avatud lähtekoodiga, oli võimalik teha eraldi haru ja jätkata arendust uues suunas. Lisaks sellele põhineb LibreOffice üsna tugevalt kogukonnal. Arendajad, testijad ja kasutajad panustavad kõik erineval moel ning see loob olukorra, kus tarkvara areneb pidevalt edasi. Samal ajal ei ole tegemist ka täiesti kaootilise süsteemiga, sest The Document Foundation koordineerib tegevust ja hoiab üldist suunda. Üks asi, mi...

  Eben Mogleni artikkel on minu arvates päris tabav. Ta väidab, et tarkvara ei peaks olema kellegi omand ning et vaba koostöö toimib paremini kui omandil põhinev süsteem. Moglen kirjeldas oma artiklis ideed, et inimesed ei loo tarkvara ainult raha pärast.“It’s an emergent property of human minds to create.”  Loomine on lihtsalt inimeste loomulik omadus. Linux ja muud avatud lähtekoodiga lahendused on laialt kasutusel ning isegi suured ettevõtted toetuvad neile, mis justkui kinnitab, et koostööl ja vabatahtlikkusel põhinev mudel tõesti toimib Moglen kirjeldab internetti mitte lihtsalt tehnoloogiana, vaid uue sotsiaalse olukorrana, kus inimesed on omavahel otse ühendatud ja saavad luua ilma vahendajateta. See mõte on põhimõtteliselt õigeks osutunud, sest tõepoolest saavad inimesed tänapäeval ise oma töid jagada ja koostööd teha üle kogu maailma. Samas ei ole ka vahendajad kuskile kadunud. Nende roll on pigem muutunud, sest traditsiooniliste kirjastajate ja tootjate asemel on t...

  Selle nädala teemaks oli IT-juhtide erinevate rollide analüüsimine. Selleks valisin kaks juhti, kelle lähenemine juhtimisele on üsna vastandlik. Linus Torvalds Teda saab pidada mentoriks, kuid arvan, et pigem tehnilises mõttes. Ta annab arendajatele tagasisidet ja suunab neid paremate lahenduste poole, kuid tema suhtlus ei ole pehme. Linuxi meililistis kommenteerib ta arendajate tööd üsna karmilt ja keskendub kvaliteedile. See aitab ehk hoida taset, kuid ilmselgelt tekitab pingeid. Lisaks on tal ka power broker roll. Kuigi paljud arendajad panustavad Linuxisse, jääb lõplik otsus temale. Tema otsustab, millised muudatused lähevad kernelisse ja millised mitte. Linuxi arendusmudel meenutab osaliselt hierarhilist süsteemi, kus erineva taseme arendajad filtreerivad muudatusi enne kui Torvalds neid üldse näeb.  Avalikult on Torvaldsi juhtimisstiil pälvinud üsna palju kriitikat, eelkõige tema suhtlusviisi tõttu. Ta on olnud tuntud agressiivsete ja kohati solvavate kommentaarid...

  Olen kohanud sellist mõtteviisi, et „diplom on lihtsalt paber“. Selle asemel eelistatakse kursuseid, mis lubavad paari kuuga IT-sse sisenemist (mis on minu hinnangul pigem kaheldav) või lihtsalt otse tööle minekut. Ma saan sellest eelistusest aru, sest õppimine ongi üks raske töö, aga tark valik on siiski vastav haridus omandada.   Teatud projektides, näiteks riigihangetes või suuremates rahvusvahelistes koostöödes on kvalifikatsiooninõuded täiesti reaalsed. Kui puudub kõrgharidus, võib see lihtsalt uksi sulgeda, sõltumata sellest, kui hea spetsialist sa tegelikult oled. Ehk on see põhjus, miks paljud juba IT-s töötavad inimesed ikkagi tulevad ja omandavad kõrghariduse? Kõrgkool ei ole ainult tehniliste oskuste omandamise koht. See on keskkond, kus inimene laiendab oma silmaringi. Sa puutud kokku erinevate inimestega, õpid mõtlema süsteemsemalt, argumenteerima, analüüsima ja nägema suuremat pilti.  Kui sertifikaatidest rääkida, siis on valdkondi, kus need on väga olul...

Naatan Nohik soovib teha oma tarkvaraprojekti ning peab mõtlema, millist litsentsi peaks kasutama. Kui alustada ärivaralisest litsentsist, siis see annab arendajale kõige rohkem kontrolli. Kasutaja saab tarkvara kasutada, aga tegelikult ei näe, mis “kapoti all” toimub. Samuti ei tohi ta seda muuta ega edasi levitada. See valik võiks olla juhul, kui tegemist on kommertstootega ja eesmärk on raha teenida või oma lahendust kaitsta. Samas tähendab see ka seda, et keegi väljastpoolt kaasa aidata ei saa ning kogu arendus jääb ühe ettevõtte kanda. Otsisin O’Reilly keskkonnast ka mõne näite. Microsofti FrontPage 2002 puhul oli tingimus, et tarkvara ei tohi kasutada lehtedel, mis Microsofti kritiseerivad. Teine üsna kummaline näide on pahavara nimega FriendGreetings, kus kasutaja pidi enne “nõustuma” litsentsiga, mis lubas programmil ennast edasi levitada. Näiteid tavakasutaja vaatest, millega tavaliselt nõustuma peab. “ Common EULA terms that harm consumers: “Do not criticize this prod...